Et siis.

Nii. Olen ka mina lõpuks blogimaailma jõudnud, küll väikse hilinemisega. Kuid nagu öeldakse: parem hilja kui mitte kunagi. Ma ei tea veel, kaua ma viitsin siia kirjutada ning kas üldse viitsin, aga elus tuleb kõik asjad ära proovida (PS! ka langevarju hüpe).

Paljutõotav algus.
Lebo on mõnus! Ma ei kujuta ette, kui ma poleks tõrva-valga tripil käinud... ja rattamatkal. Need üritused olid mu selle kevade tippsündmused :D Ja see Vanamõisa järv on paradiis, ausalt ka. Mõnusaim üldse! Ja Terminaator, mida polnud ligi aasta otsa live's näinud!! Uskuge või mitte aga minul hakkab eluisu tagasi tulema, kogu see elurõõm ja tsill olek. Ja kool on läbi, eksamid tehtud, vabadus olemas... Maailma kõik uksed ongi nüüd lahti. Ainult lõpetamisele tuleb veel minna. Mul on täiega ilus kleit, mille ostsin kõigest 100 eeki eest!!!! Üleüldse, kleitide, soengute, kingade, ehete jms peale ma lõpetamiseks ei raiska; see on küll suursündmus, aga mitte veel nii suur kui nt pulmad :P Raha läheb kõiksugu piltide, õpetaja kinkide, söökide, jookide jms kraami peale. Savi, mul on raha alati rohkem kui vaja ;)

Eile oli mõnus päev, üleeile ka. Käisin Reimannitel külas, tsill oli. Aga see on nii tore perekond, et kõik need mõnusad võistlused tulid meelde. Ja kui Kertu veel rääkis, et eelmine aasta olid lahedamad võistlused, see aasta suht mõttetud, siis mulle kinnitus veelkord, et langetasin õige otsuse! PS: ma olengi ju tark blondiin ning teen ainult tarkasid otsuseid! Ma ei kujuta ette, et praegu oleks Ritaga mingid kraaklemised ja iga, iga kuradima, päev oleks mingi kohustus kaelas. Võib-olla on mulle lihtsalt vabadus pähe hakanud... Ma naudin iga hommikut, päeva, õhtut, iga tundi, minutit, sekundit. Elu on mõnus!