Rebaste ristimine.

Eile siis löödi meid kasvatusteaduste instituudi üliõpilasteks. Kõik algas ülikooli eest, hakkasime liikuma Kadrioru pargi suunas. See kõik oli midagi orienteerumise sarnast...
Ilmaga meil vedas, kollased lehed sädelesid. Pole sõnugi, sest nii hea meel oli terve aeg. Meile anti igasuguseid ülesandeid, kus Evelin hiilgas oma loogikaga. Üks ägedamatest ülesannetest oli teha näidend surmapattude kohta. Meie oma tuli ikka päris hea. Ja kõigi teiste omad olid veelgi paremad - nalja igatahes sai. Kuna kogu ürituse teema oli kerjusmungad ja me olime vastavalt ka riietatud, siis ma hakkasin kerjama ka. Ja uskuge või mitte, eesti inimesed on ikka lahked. Me paberraha polnud nõus vastu võtma, kuid see-eest sente tuli väga palju! Ja see oli igati tore ka.
Maarjamäelt liikusime kõik koos edasi Pirita kloostri varemetesse, mis oli maagiliselt küünaldega valgustatud. Seal toimus väga, rõhutan sõna väga, ilus tseremoonia, kus meid üliõpilasteks ristiti. Me pidime isegi püha veini sõõmu võtma ja vande andma. See oli tõesti midagi maagilist! Kogu see õhkkond, täiskuu, küünlad, ilusad varemed.... riietus. Kõik, kõik oli täiuslik. Siis sõime veel imehead kringlit ja jõime püha veini. Need olid nii maitsvad, sest kõht oli parajalt tühi juba.
Ja kokkuvõttes - parem ei oleks saanud ollagi!